Cealkámuš cielaheami ja vearredaguid birra sápmelaččaid vuostá Rally Sweden oktavuođas
Govva: Sámiráđđi / Piera Heaika Muotka
Cealkámuš Sámiráđi čoahkkimis Háhpáránddis, guovvamánu 23. b. 2025.
Sámiráđđi háliida dovddahit ahte lea sakka fuolastuvvan go cielaheapmi ja rasisma sámi álbmoga vuostá lea lassáneame, maŋimusat Rally Sweden dáhpáhusaid oktavuođas. Cielaheapmi, vealaheapmi ja rasisma ii čuoza dušše ovttaskas olbmuide, muhto olles sámi servodahkii. Bajilčállagiid ja vaššes kommeanttaid duohken leat olbmot – mánát, nuorat ja rávisolbmot – geat juohke beaivvi šaddet guoddit noađi dáid sániid ja daguid geažil. Dát olbmot vásihit balu, ráfehisvuođa ja olggušteami iežaset ruovttuguovlluin.
Eiseválddiin, mediain, fitnodagain ja servodagas oppalaččat lea ovddasvástádus eastadit cielaheami sápmelaččaid vuostá ja bargat aktiivvalaččat dan vuostá. Sápmelaččaid vuoigatvuođaid galgá gudnejahttit ja daid galgá sáhttit atnit almmá ahte oktage vásiha cielaheami.
Negatiiva miellaguottut ja cielaheapmi eai čuožžil iešalddis – dat leat čadnon máŋgga fáktorii stuorát oktavuođas. Juste danne lea dárbu oaidnit cielaheami ja vealaheami stuorát konteavsttas. Lea oktavuohta gaskal cielaheami sápmelaččaid vuostá ja guhkes historjjá koloniseremiin, assimileremiin ja olles sámi álbmoga systemáhtalaš badjelgeahččamiin. Das leat leamaš viiddis váikkuhusat ollu surggiin, ja mii oaidnit ain váikkuhusaid – cielahemiin, negatiiva miellaguottuiguin ja boasttu dieđuiguin.
Cielaheapmi sápmelaččaid vuostá ihtá dávjá sihke positiiva ja negatiiva áigeguovdilis ođasáššiid oktavuođas. Dat sáhttet ovdamearkka dihte leat áššit areálageavaheami birra, muhto maiddái positiiva ođđasat sápmelaččaid birra, nugo Girjemeassu 2024 Göteborggas. Polariseren, erenoamážit sosiála mediain ja ođđasiin, nanne cielahemiid. Ekonomalaš beroštumit sáhttet maiddái leat mielde ovddideamen vuostálasvuođaid.
Cielaheapmi ja rasisma eai leat individuála váttisvuođat, dat leat servodatváttisvuođat. Dat hedjonahttet searvevuođa ja dagahit sierramielalašvuođaid mii váikkuha olles min servodahkii. Go mii diktit dakkár miellaguottuid leavvat almmá vuostehágu haga, de mii sáhttit hukset dakkár servodaga mas olmmošvuoigatvuođat eai guoskka buohkaide. Sápmelaččat, nugo buohkat earát ge, fertejit suodjaluvvot cielaheami ja vealaheami vuostá.
Maŋimuš dáhpáhusat Rally Sweden oktavuođas Ubmi olggobealde lea leamaš čielga ovdamearkan dasa. Maŋŋá riiddu gaskal rally lágideddjiid ja boazodoalu mii leat oaidnán garra cielaheami sápmelaččaid vuostá. Golbma bohcco goddojuvvojedje roavvát. Dán ášši dutká politiija vašikriminalitehtan. Seammás leat kommeantasajiin leamaš dievva vaššicealkámušat, áitagat ja konspirašuvdnateoriijat, mat lohket sápmelaččaid váttisvuohtan. Dát eai leat dušše sánit – leat váralaš dajaldagat mat lasihit riska veahkaválddálašvuhtii ja illasteapmái.
“Sámiráđđi gáibida ahte eiseválddit váldet dán duođas. Mii bivdit ahte vašširihkolašvuohta sápmelaččaid vuostá dutkojuvvo vuđolaččat, ja ahte sivalaččat šaddet das valdit ovddasvástádusa. Mii ávžžuhit maiddái media váldit ovddasvástádusa dákkár dáhpáhusaid gokčamis. ”
Dát dáhpáhuvvá oktanaga dainna ahte sámi vuoigatvuođat rihkkojuvvojedje Rally Sweden oktavuođas. Rally lágiduvvui Ran čearu goahttuneatnamiin, mii mielddisbuktá vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid sihke Rally Swedenii, eiseválddiide ja čearrui. Váikkuhusčielggadusat ja konsultašuvnnat eai leat doarvái čađahuvvon sihkkarastin dihtii friija, ovddalgihtii ja informerejuvvon miehtama. Ran čearru lei ovdagihtii vuosttaldan lágideami, muhto dát ii váldon vuhtii. Rally Sweden diđii makkár váikkuhusat dán lágideamis leat guovllu boazodollui, muhto válljii liikká rihkkut šiehtadusa mas ledje ovttaoaivilis ahte eai geavahivčče vissis guovllu.
Sámiráđđi láitá garrasit vašširihkolašvuođa ja cielaheami mii čuožžila dákkár riidduid geažil. Menddo dávjá oaidnit ahte lágat mat galget suodjalit sámiid ja eamiálbmogiid, eai giehtaguššojuvvo seamma vuogi mielde go eará joavkkuin. Dát addá váralaš signálaid das ahte sámi eallimis ja vuoigatvuođain ii leat nu stuorra árvu.
Sámiráđđi gáibida ahte eiseválddit váldet dán duođas. Mii bivdit ahte vašširihkolašvuohta sápmelaččaid vuostá dutkojuvvo vuđolaččat, ja ahte sivalaččat šaddet das valdit ovddasvástádusa. Mii ávžžuhit maiddái media váldit ovddasvástádusa dákkár dáhpáhusaid gokčamis. Go mediat gaskkustit stereotyhpalaš ovdanbuktimiid ja poláraiduhttin muitalusaid, de dat váikkuha dasa ahte vašši ja rasismma lassána.
Mii fertet buohkat muitit ahte riidduid, digaštallamiid ja bajilčállagiid duohken leat olbmot. Leat mánát, bearrašat ja báikkálaš servodagat mat guddet noađi dáid daguid geažil. Mii ávžžuhat olles servodaga ovttas vuostálastit rasismma ja vealaheami. Mii fertet hukset šalddiid, eatge muvraseinniid.
Rasisma ja cielaheapmi sápmelaččaid vuostá ii leat dohkálaš. Dál lea doarvái. Lea áigi ahte servodat váldá ovddasvástádusa – min mánáid, min báikegottiid ja min oktasaš boahtteáiggi ovdii.
Diidjiide geat vásihehpet cielaheami ja vealaheami - dii ehpet leat okto. Dáppe gávdnojit ávkkálaš resurssat mat fállet bagadusa ja doarjaga sidjiide geat gillájit.
Norggas:
Samehets.no
Suodji.no
https://www.finnmarkssykehuset.no/fag-og-forskning/sanks
Suomas:
https://uvja.fi/ps/
Ruoŧas:
https://www.samiskhalsa.se/soker-du-vard/
https://bra.se/rapporter/arkiv/2024-04-29-hatbrott-mot-samer